esmaspäev, 19. veebruar 2018

Saavutustenimekiri

Kui käisin 2017. aasta märtsis Millionaire Mind Intensive`i intensiivkoolitusel, õpetati meile ühte nippi, mida väga edukad inimesed teevad. Mulle tundus, et sellel mõttel on jumet sees ning otsustasin ka ise seda järgi proovida.
Nimelt on väga paljudel edukatel inimestel selline komme, et nad on teinud endale nimekirja asjadest, mida nad on elu jooksul saavutanud ja ära teinud ning mille üle nad eriti uhked on. Iga kord, kui midagi suurt jälle ära teevad, lisavad nad sinna nimekirja uusi asju juurde. 
Seejärel, kui hakkavad  mingit uut projekti ette võtma, siis võtavad selle nimekirja ette ja loevad. 
  
©Deedster/ Pixabay

Nimelt, kui hakkame midagi uut ja hirmutavat ette võtma, hakkab mõistus kohe tootma hirmu ja igasuguseid negatiivseid stsenaariume, mis kõik võib valesti minna. Enda saavutuste lugemine toob fookuse tagasi positiivsusele ja meenutab meile, et kui me oleme minevikus millegi väga suurega hakkama saanud, siis üsna tõenäoliselt saame ka seekord hakkama. Eneseusk ja enesekindlus kasvavad tohutult ning hakkame suure tõenäosusega palju julgemalt pihta.
Enesekindlus sõltub nimelt suuresti mineviku edukogemustest. Kui endale pidevalt meelde tuletada, mida oleme elu jooksul ära teinud, suurendab see eneseusku ja enesekindlust tohutult.
Mõistus keskendub autopiloodil alati piiratud ajavahemikule ning sellele, mis on negatiivne ning hakkab otsima takistusi. Tihti oleme oma mineviku suured saavutused täiesti ära unustanud. Kui aga oma saavutused aeg-ajalt jälle üle lugeda, annab see mõnusa enesekindluse boosti.
Mind on sellise nipi kasutuselevõtt tohutult aidanud ja soovitan Teilgi seda proovida :)

teisipäev, 30. jaanuar 2018

Rahaga seotud piiravad uskumused

Uskumused juhivad väga suurt osa meie käitumisest, mõne arvates lausa 95% ulatuses.
Näeme maailma läbi oma uskumustefiltri ning otsime neile uskumustele kogu aeg kinnitust ja tõestusmaterjali.

Uskumused > Mõtted > Tunded > Tegutsemine > Tulemused

Kui meie rahaga seotud uskumused on meid kahjustavad, ei lase need meil oma rahalist olukorda parandada.
Väga tihti on meile lapsepõlves õpetatud, et rikkad on ahned ja igavesed sulid, ausal teel ei ole võimalik rikkaks saada, raha ei kasva puu otsas jne. Kui meil on raha suhtes negatiivne hoiak, siis ei lase see meil ka endal raha teenida. Kui peaksime saama kuskilt suurema koguse raha, on sellest vaja kiiresti lahti saada, sest kes see ikka tahab "ahne" olla ja teiste hukkamõistu alla sattuda...
Käisin 2017. aasta märtsis T. Harv Ekeri koolitusel "Millionaire Mind Intensive", kus pühendati väga palju aega rahaga seotud piiravate uskumuste muutmisele.
Kui keegi soovib teada, kuidas piiravaid uskumusi muuta saab, kirjutasin sellest siin.
T. Harv Eker on teinud lausa nimekirja inimeste kõige levinumatest rahaga seotud kahjustavatest uskumustest ja tooksingi need kõige levinumad välja.

Enne, kui seda nimekirja lugema hakkate, võiks lähedale võtta paberi ja pastaka ja panna igale väitele juurde hinne skaalal 1-10.
1 tähendab: ma ei usu seda eriti; 10 tähendab, et usun seda täiesti.
Miks see vajalik on - sellest juba peale nimekirja...

1. Raha on kõige kurja juur.
2. Olla vaene on palju vaimsem ja õilsam kui rikas olemine.
3. Rikkad inimesed on oma raha kindlasti kuidagi ebaausal moel saanud.
4. Kui mul on palju raha, siis see teeb mind vähem spirituaalseks ja ma ei ole enam nii puhas.
5. Rikkaks saamine on liiga suur töö ja vaev.
6. Palju raha on väga suur vastutus.
7. Ma ei ole piisavalt hea, et rikas olla.
8. Kui realistlik olla, siis ei saa ma kunagi rikkaks.
9. Rikkaks saamine on saatus või juhus.
10. Rikkaks saamine ei ole minusugustele.
11. Kui ma hakkan rikkust taga ajama, siis mul millekski muuks ei jäägi enam aega.
12. Selleks, et saada rikkaks, on vaja teisi inimesi ära kasutada.
13. Siis, kui ma rikkaks saan, hakkavad kõik mult kohe midagi tahtma.
14. Kui ma saan rikkaks, siis mõnele mu lähedasele see ei meeldi.
15. Kui minul on palju raha, siis kellelgi teisel on seetõttu vähem.
16. Kui mul on liiga palju raha, siis ma olen ahne.
17. Ma ei ole rahaasjades kuigi hea.
18. Kui ma saan hästi palju raha, võin ma kõik selle kaotada.
19. Kui ma püüdlen jõukuse poole, aga see mul ei õnnestu, siis tunnen ennast ebaõnnestununa.
20. Ma saan kohe-kohe rikkaks - vajan ainult seda ühte läbimurret!
21. Mu rahaline seis ei ole praegu kuigi hea, et hakata mingi rikkuse poole püüdlema...
22. Tegelikult ma ei tahagi üldse rikkaks saada...
23. Raha ei ole tegelikult üldse oluline.
24. Sa ei saa olla korraga rikas ja õnnelik.
25. Raha tekitab ainult hästi palju lisaprobleeme.
26. See pole päris õige, et mul on rohkem raha kui mu vanematel...
27. Sellega, mida sulle päriselt meeldib teha, ei ole võimalik rikkaks küll saada.
28. Raha teenimine on üks jube vaev ja pingutus.
29. Raha tegemiseks peab juba enne raha olema.
30. Inimestel peaks olema ainult nii palju raha, et mõistlikult ära elada.
31. Rikkuse poole püüdlemine tekitab hästi palju stressi ja tekitab terviseprobleeme.
32. Tänapäeval on väga raske jõukaks saada.
33. Kõik head võimalused on juba kellegi teise poolt ära võetud!
34. Arvestades minu minevikku, ei ole mul rikkaks saamiseks kuigi head šansid.
35. Ma ei ole piisavalt tark, et rikkaks saada.
36. Mul ei ole piisavalt haridust, et rikkaks saada.
37. Ma olen liiga noor.
38. Ma olen juba liiga vana...
39. Naisena on mul palju raskem rikkaks saada kui meestel.
40. Mulle ei meeldi üldse müük ja pähemäärimine.
41. Mulle ei meeldi üldse rahaga tegeleda.
42. Mul ei ole aega rahaasjadega tegeleda.
43. Mul ei ole vaja oma rahaasju hallata, sest mul niikuinii ei ole, mida hallata.
44. Raha tapab kogu loovuse ära.
45. Ei ole õige rikkaks saada, kui kõigil teistel ei ole midagi.
46. Rahaline turvatunne saabub siis, kui on stabiilne ja korralik töökoht.
47. Kui sa ei ole juba rikkana sündinud, siis on väga väike tõenäosus rikkaks saada.
48. Rikkad ei ole õnnelikud.
49. Kui raha tuleb liiga kergelt, siis ei ole see niivõrd väärtuslik.
50. Mul on liiga palju muud tegemist, et hakata õppimisega tegelema.
51. Kui ma rikkaks saan, on hästi, kui aga ei saa, pole ka hullu midagi.
52. Mulle ei meeldi üldse vastutada.
53. Ma ei ole üldse hea juht.
54. Ma tunnen rikaste inimeste suhtes vastikust ja pahameelt.
55. Ma olen küll hea andja, aga ma ei oska eriti vastu võtta.
56. See on ülioluline, mida teised inimesed minust arvavad. 
57. Aja pealt teenimine on palju parem kui tulemuste pealt.
58. Mul on juba kõik praegu väga hästi. Milleks pingutada?
59. Kui su elus on palju armastust, tervist ja õnne, siis raha ei ole oluline.
60. Ma saan ise hakkama! Ma ei vaja teiste abi!
61. Kui ma abi küsin, siis inimesed hakkavad arvama, et ma olen nõrk.
62. Ainus põhjus tööd teha on raha teenimine.
63. Pole mõtet palju raha teenida - siis ma pean ju rohkem makse maksma!
64. Kui mul kunagi palju raha on, tunnen ennast lõpuks ometi kindlana!
65. Kui mul on palju raha, siis sellega ma tõestan enda väärtust!
66. Rikkaks saamine ei ole õpitav.
67. Rikkaks saamine ei ole lihtsalt minu jaoks.
68. Jumal otsustab selle üle, kas ma saan rikkaks või mitte.
69. Investeerimine on jube raske ja keeruline.
70. Investeerimine on nende jaoks, kellel on palju raha.
71. Investeerimine on liiga riskantne.
72. Raha tuleb raske tööga!
73. Raha on piiratud koguses ja kõigile seda ei jätku.

Nüüd, kus väited on hinnatud, tõmmake ring ümber nendele numbritele, mis said skooriks 5 või rohkem.
Kui soovite enda rahalist seisu parandada, siis oleks need uskumused vaja veidi kriitilisema pilguga üle vaadata ja hakata neid muutma. Muidu ei ole lihtsalt võimalik oma rahalist olukorda parandada, sest uskumused ei lase meil muid võimalusi näha.
Eriti hea oleks proovida leida igale kõrgema skooriga (ja kui tahad veel eriti tubli olla, siis ka ülejäänutele) uskumustele mingi vastulause.
N: Rikkad inimesed on oma raha kindlasti kuidagi ebaausal teel teeninud. > Selleks, et rikkaks saada, on vaja pakkuda inimestele selliseid tooteid ja teenused, mida nad väga vajavad ning mille eest nad on nõus raha maksma.
Selleks, et saada rikkaks, on vaja teisi inimesi ära kasutada. > Kui ma pakun inimestele win-win tehinguid, siis inimesed usaldavad mind, tahavad minuga koostööd teha ja pakuvad mulle palju häid koostöövõimalusi.
Mul endal oli väga pikka aega uskumus, et raha saab tulla ainult raske tööga, aga ma ise ei olnud sellest üldse teadlikki - taipasin seda alles Harv Ekeri koolitusel. Asendasin selle uskumusega "Raha tuleb minuni kergelt" ja enda üllatuseks hakkasin nägema täiesti uusi võimalusi, kuidas raha võiks kergemalt tulla. Varem ma üldse ei näinudki neid võimalusi, sest ma ei uskunud, et see üldse võimalikki on.

neljapäev, 18. jaanuar 2018

Peamised põhjused, mis ei lase inimestel edu saavutada.

Loen hetkel Napoleon Hilli raamatut „Mõtlemist muutes rikkaks“ ning  sattusin ühele peatükile, mis võiks ka teistele inimestele huvi pakkuda.
Napoleon Hill uuris aastakümneid edukaid inimesi ning pani kirja seaduspärasused, mis on paljudel inimestel aidanud saavutada uskumatuid tulemusi.
Kuid nii nagu on olemas kindlad põhimõtted, mis aitavad elus edu saavutada, on olemas ka põhimõtted, mis edu ees igaveseks ukse sulgevad.

Toongi välja sellised asjad, millele tasuks tähelepanu pöörata, kui soovite, et teil elus hästi läheks.
1.   Puudulikud võimed
Puudulikke võimeid on alati võimalik kompenseerida seeläbi, kui kaasata enda meeskonda inimesed, kes korvavad seda, milles sina niivõrd hea ei ole. Näiteks, kui sinu tugevuseks ei ole numbrid, leidub alati inimesi, kelle puhul numbrid on nende kireks.

2.   Ebaselgelt defineeritud elu eesmärk.
Inimesel, kellel puudub kindel siht, ei ole mingisugust edu lootust. Kindla eesmärgi puudumine on üks peamisi ebaedu põhjusi.

3.   Puudub soov tõusta keskpärasusest kõrgemale.

4.   Ebapiisav haridus.
Õnneks on see puudus, mille vastu on kerge rohtu leida. Selleks, et inimene oleks haritud, on tänapäeval vaja rohkemat kui vaid akadeemiline tiitel. Haritud inimene on selline, kes on õppinud saama elult seda, mida ise nõuab ilma, et rikuks teiste inimeste õigusi. Haritus ei koosne ainult teadmistest, vaid sõltub ka nende teadmiste pidevast rakendamisest. Inimestele ei maksta mitte selle eest, mida nad teavad, vaid eelkõige selle eest, kuidas nad oma teadmisi rakendavad.

5.   Puudulik enesedistsipliin.
Distsipliini aluseks on enesevalitsemine, mis tähendab, et inimene on suuteline kontrollima kõiki oma negatiivseid omadusi. Enne, kui te suudate maailma valitseda, peate valitsema iseennast. Enesevalitsemine on raskeim töö, mida teil eales teha tuleb. Kui te iseennast ei alista, alistute iseendale. Kui astute peegli ette, võite näha nii oma parimat sõpra kui ka oma suurimat vaenlast.

6.   Kehv tervis.
Ilma hea terviseta on väljapaistvat edu üliraske saavutada. Õnneks on see jällegi valdkond, mida on võimalik tugeva enesedistsipliini abil kontrolli alla saada.

7.   Halb ümbruskond ja halbade sõprade mõju.
Ümbritse ennast inimestega, kes sind toetavad ning kes aitavad sind edasi.

8.   Tegevuste edasilükkamine.
Jällegi üks kõige levinumaid ebaedu põhjusi. Õiget aega alustamiseks ei saabu  kunagi. Alustage kohe sealt, kus olete – kõige ülejäänuga saate tegeleda hiljem.

9.   Püsivuse puudumine.
Väga vähesed peavad eesmärgi saavutamiseni lõpuni vastu. Inimestel on kalduvus esimese takistuse saabumisel kohe alla anda. Püsivus ületab kõik takistused.

10. Negatiivne iseloom.
Inimesel, kes oma negatiivse käitumisega teisi endast eemale tõukab, ei ole mingisugust edu loota. Eduks on vaja koostööd teiste inimestega.

11. Kontrollimatu suguinstinkt.
Seksuaalne energia on tohutult võimas energia. Kui õppida seda suunama eesmärkide saavutamiseks, on võimalik saata korda suuri tegusid.

12. Kontrollimatu soov saada midagi lihtsalt niisama.

13. Otsustusvõimetus.
Edukad inimesed teevad otsuseid kiiresti ning muudavad neid väga harva. Edutud inimesed jõuavad otsustele väga aeglaselt või üldse mitte.

14. Hirmudele alistumine

15. Halb kaaslase valik.
Halb elukaaslase valik on samuti üks sagedasemaid ebaedu põhjusi. Kui kooselu ei ole harmooniline, tekitab see palju ebavajalikke probleeme.

16. Liigne ettevaatlikkus.
Inimene, kes millegagi ei riskeeri, peab tavaliselt leppima sellega, mis teistest üle jääb. Liigne ettevaatlikkus on sama halb kui ettevaatamatus – mõlemad on äärmused, millest tasuks hoiduda.

17. Halb äripartnerite valik.
Me sarnaneme nende inimestega, kellega kõige rohkem läbi käime. Valige inimesi enda ümber hoolikalt.

18. Eelarvamused.
Kui soovid edu saavutada, peab säilima avatud meel.

19. Sobimatu elukutse.
Ei ole võimalik saada edukaks tööga, mida sa ei armasta ning mis lihtsalt kurnab.

20. Fookuse puudumine.
Rakendage kogu fookus ühe konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Mitme asjaga korraga tegelemine lõpeb sellega, et mitte ükski neist ei ole hästi tehtud.

21. Raharaiskamine.
Harjutage pidevalt kokku hoidma ning pange teatav protsent oma sissetulekutest kõrvale. Piisav rahatagavaru olemasolemine ei sunni vastu võtma kehvi pakkumisi ning tegema otsuseid, mis on pikas plaanis kahjulikud.

22. Vähene entusiasm.
Entusiasmil on suur võime aidata teisi inimesi veenda. Entusiasm on väga nakatav ning entusiastlikud inimesed on igal pool oodatud ja teretulnud.

23. Sallimatus.
Sallimatus tähendab, et olete uutele ideedele ja teistsugustele vaatenurkadele suletud ning see ei lase mõelda kastist välja ning leida uusi lahendusi.

24. Ohjeldamatus.
Mõõdutunde puudumine söömises, joomises ja seksis on eriti kahjulik. Ühegi asja liigtarvitamine ei tule edule kasuks.

25. Suutmatus koostööd teha.

26. Võim ilma isiklike pingutusteta.
Rikaste vanemate lapsed või siis lotovõitjad, kes ei ole ise oma edu saavutanud, lõpetavad tihti väga kehvas seisus.

27. Teadlik ebaausus.
Inimesel, kes on teadlikult ebaaus, ei ole mitte mingisugust lootust edukaks saada. Varem või hiljem saavad tema valed teda kätte.

28. Egoism ja kuulsusjanu.
Need omadused on teistele inimestele justkui ohutuled, mis annavad neile märku, et nad teist eemale hoiaksid.

29. Oletamine.
Oletustele tuginev käitumine lõppeb pahatihti suurte probleemidega. Kontrollige, kas oletused peavad paika.

30. Kapitali vähesus.
See on üks levinud ebaedu põhjus nende puhul, kes sukelduvad ettevõtlusesse esmakordselt ning kellel puudub piisav reservkapital, mis leevendaks nende eksimuste poolt põhjustatud ootamatused ning aitaks neil ületada üleminekuperioodid, enne kui nad endale maine on loonud.



neljapäev, 28. detsember 2017

Kui tahad olla õnnelikum, tõsta enda vibratsiooni - mida kuradit?

Kindlasti olete koolifüüsikast kuulnud Einsteini kuulsat ütlemist, et kõik on vibratsioon, kõik on energia võnkumine. Minu jaoks oli see pikka aega niivõrd arusaamatu kontseptsioon. Kuidas saab köögilaud vibratsioon olla?
Siis ühel hetkel sattusin peale Nikola Tesla tsitaadile: "Kui te tahate mõista universumi saladusi, mõelge terminites energia, sagedus ja vibratsioon."
Siis kuskilt jooga-ja meditatsioonimaailmast jäi kõrvu lause, et kui sa tahad õnnelikum olla, tuleb elada kõrgemas vibratsioonis - mida kuradit see veel tähendab? 
Minu jaoks tundus kogu see jutt üks suur hookus-pookus, abrakadabra, kuni nägin ühte graafikut, mis kõik need puzzletükid omavahel suureks pildiks kokku liitis:



Ehk mõistsin, et emotsioonidel on erinevad sagedused. 
Meeldivatel emotsioonidel nagu armastus ja aktsepteerimine ning eriti tänulikkusel ja hindamisel on ülikõrge vibratsioon ning need panevad meid hästi tundma. See selgitab ühtlasi, miks on nii hea tunne, kui keegi meie tegusid hindab ja nende eest tänulik on.
Emotsioonidel nagu viha, kadedus, hirm, süütunne ja häbi on väga madal sagedus ning need panevad meid tundma kehvasti.

Seda see siis tähendabki - et olla õnnelikum, tuleb teha teadlik valik ning tunda rohkem selliseid emotsioone, millel on kõrgem sagedus. Ahhaa!!!
Ehk siis parim viis tõsta enda vibratsiooni on olla tänulik ja hinnata neid väikeseid asju, mis sul olemas on: soe vesi, elekter, katus pea kohal, soe tuba, toit laual, töökoht - asjad, mida kipume nii sageli täiesti iseenesestmõistetavana võtma. 
Sellepärast siis soovitataksegi pidevalt pidada tänulikkusepäevikut ning igal hommikul ja õhtul teha nimekiri asjadest, mille üle sa tänulik oled. Sest see aitab tõsta enda võnkesagedust ning viia paremasse seisundisse. Ahhaa! Nüüd ma saan aru küll!
Sellepärast siis tulevadki parimad taipamised lõõgastunud seisundis!
Sellepärast siis räägitaksegi, et kõige õigem on teistele inimestele andestada, mitte vimma pidada, sest vimma pidamine kahjustab ainult sind ennast (hoiab kehvas seisundis ja ei lase õnnelik olla).

Mul endal on olnud pikka aega väga raske teistele andestada, kuni ühel hetkel taipasin, et ma ei suuda teistele andestada, sest tegelikult ei suuda ma iseendale andestada, kuna ma ei taha tunnistada, et ma ise olin teise inimese käitumises osaline ja selle kuidagi põhjustanud. Ma ei tahtnud seda madala sagedusega süütunnet tunda. 
Ehk siis selleks, et teistele andestada, on vaja kõigepealt iseendale andestada, et ma selle teise inimese käitumise kuidagi põhjustasin.
Kuidas siis endale andestada? Läbi enda täieliku aktsepteerimise - ka oma vigadega. Aktsepteerimine (350 Hz) on palju kõrgema sagedusega kui süütunne (30 Hz). Mitte keegi meist ei ole täiuslik. Mitte keegi.
Sain aru, et kui ma aktsepteerin ennast sellisena, nagu ma olen, siis olen ma ka piisav täpselt sellisena nagu ma olen.
Uskumus "Ma pole piisavalt hea" on inimeste seas üks kõige levinumaid uskumusi. Ahsoo - nii siis saabki sellest uskumusest võitu, kui aktsepteerida ennast täpselt sellisena, nagu sa oled kõigi enda positiivsete ja negatiivsete omadustega. Wow!!!
Sain lõpuks aru, et olen piisavalt hea täpselt sellisena, nagu ma olen, sest olen alati toiminud oma parima äranägemise järgi ja kui käitusingi valesti, siis tol hetkel ma lihtsalt ei osanud teisiti.
Olen jõudnud siia, kus ma praegusel ajahetkel olen ja praegusel hetkel ei saagi ma parem olla. Seega praegusel ajahetkel olen ma piisavalt hea täpselt sellisena, nagu ma olen. Antud ajahetkel ma ei saagi lihtsalt parem olla. Tulevikus võin küll paremaks saada, aga antud ajahetkel olen ma parim versioon iseendast. Ja seega ka piisavalt hea.
See aitab ka teistele andestada - antud ajahetkel nad lihtsalt ei osanud teisiti, sest keegi pole neile lapsepõlves õpetanud, kuidas paremini käituda. Nad on kasvanud teistsuguses keskkonnas.
Olen tihti kuulnud, et kaastundel ja andestamisel on kehale tohutult tervendav mõju... Nüüd ma siis tean - alati, kui tahan end paremini tunda, väldin madala sagedusega emotsioone nagu süütunne ning keskendun kiiresti sellele, mille üle ma saan tänulik olla.
Aitäh-aitäh-aitäh!!!

laupäev, 21. oktoober 2017

Miks küll kõik nii raskelt tuleb?

Käisin märtsikuus T. Harv Ekeri koolitusel Millionaire Mind Intensive, kus õpetati, et selleks, et väga jõukaks saada, peab olema väga hea andja NING samas ka väga hea vastuvõtja.
Andmine tuleb mul lihtsamalt - see on mulle palju loomulikum, aga vastuvõtmisega on mul tõsiseid probleeme.
Arutlesin endamisi, miks see küll nii on ja siis taipasin, et kui ma võtan teistelt midagi vastu, teen ma end samal ajal haavatavaks. Aga ma ei taha ju olla haavatav! Kui ma olen haavatav, siis olen ma teiste inimeste manipulatsioonidele lihtne sihtmärk ja kui keegi mulle midagi pakub ja ma selle vastu võtan, tahab ta ilmselt midagi ka vastu saada ning jään talle justkui midagi võlgu.
See vastuvõtmise teooria vajus mul mõneks ajaks unustustehõlma, kuni ühel hetkel järsku plahvatas: pole siis ime, et mul kõik niivõrd raskelt tuleb, kui ma ise niivõrd kehva vastuvõtja olen ja arvan, et kõik tuleb "raske tööga välja teenida". 
Tegelikult tahavad inimesed mulle pidevalt midagi pakkuda - kas abistada, annavad mingeid häid soovitusi, teevad komplimente, tunnustavad - aga kui ma ise selle kogu aeg eemale tõrjun ja seda vastu ei võta, siis ei saagi ju head asjad minu ellu tulla.

Olete ilmselt isegi tähele pannud, et kui soovite kellelegi siiralt head teha ja teda aidata ja kui ta selle hea kavatsuse eemale tõrjub ja seda vastu ei võta, siis rohkem ei tahaks talle nagu enam midagi pakkuda... Ja pahatihti on ainus asi, mida te vastu ootate kõigest tema siiras tänutunne ja hea meel...
Sain aru, et täpselt sama kehtib ka minu enda puhul... 
Kui mina keeldun teiste häid kavatsusi vastu võtmast, võtan ma teiselt inimeselt ära võimaluse midagi anda ja head teha ning selle peale ei taha keegi mulle järgmine kord enam üldse midagi pakkuda.   
Pole siis ime, et raha ja küllus tulevad raske tööga. Tegelikult tahetakse mulle pidevalt kõike pakkuda, aga ma ise tõrjun selle eemale, et ennast mitte haavatavaks teha, et ma kellelegi võlgu ei jääks ja et kaitsta enda eneseuhkust (ma saan ikkagi ju ise hakkama). Ning see kõik ei puuduta ainult raha, vaid küllust igas eluvaldkonnas: head suhted, armastus, abistamine, kiitus, komplimendid...

Sain lõpuks aru, et kui ma tahan enda ellu küllust, pean olema palju parem vastuvõtja. Aitab küll juba sellest, et kõik niivõrd raskelt tuleb!
Risto Sulu ütles ühel oma koolitusel tabavalt: "Parimad asjad tulevadki tegelikult lihtsalt." - nii tõsi!
Armastust ja küllust ei ole vaja välja teenida - see lihtsalt on, igal pool ja kogu aeg ja tuleb lihtsalt õppida see vastu võtma.
Otsustasin, et minust saab nüüdsest hea vastuvõtja! Vähemasti püüan seda ja proovin oma vanad harjumused seljatada. Nüüdsest võtan kõik head asjad meeleldi vastu, olen nende eest siiralt tänulik ning alati ka näitan enda tänutunnet!

Aitäh-aitäh-aitäh!!!

teisipäev, 19. september 2017

Läbi mille sa ennast väärtustad?

Oled sa kunagi mõelnud, läbi mille sa ennast väärtustad?
Mina näiteks ei olnud. Sain sellest alles suhteliselt hiljuti teadlikuks tänu Stephen Covey raamatule "Väga efektiivse inimese 7 harjumust", mida soovitan soojalt igaühel lugeda.

Läbi mille sa ennast hetkel väärtustad?
On see teiste inimeste tunnustus ja heakskiit/hukkamõist?
Teiste inimeste poolt aktsepteerimine ja omaksvõtt/eemaletõrjumine?
Võib see olla tähtsusetunne?
Ühiskondlik positsioon?
Mõju teiste inimeste üle?
Väline kuvand?
Õnnestumine/ebaõnnestumine?
Läbi selle, kas midagi on õigesti/valesti?
Raha?
Kallite asjade?
Suhete?
Emotsionaalse sideme?
Turvatunde?
Tähelepanu?
Ühtekuuluvustunde?
Kas sa väärtustad ennast äkki läbi selle, kuidas sul läheb võrreldes teiste inimestega?

Mis näitab hetkel sinu väärtust?
Ehk sa tunned ennast hästi, kui sul need asjad on olemas ja kui ei ole, siis halvasti.
Probleem seisneb aga selles, et kui meie väärtusetunne sõltub mingitest välistest asjaoludest, siis on enesetunne kogu aeg sõltuv millestki, mida me sageli ise mõjutada ei saa ja meeleolu ning enesekindlus on pidevalt kõikuv ning kellegi teise lükata-tõmmata.
Selle küsimuse mõte ongi üldse teadvustada, millele sa hetkel enda väärtuse omistad ning hakata märkama, kas see väärtusetunne tuleb sinu enda seest või sõltub see mingitest välistest asjaoludest, mida ise väga kontrollidagi ei saa.

Kui aga siduda enda väärtusetunne millegagi, mis on meie enda kontrolli all ja mis tuleb meie enda seest, saame enda meeleolu ja seisundit ise juhtida ning meie enesekindlus sõltub meist endast.
Kuidas aga siduda enda väärtusetunne millegi sellisega, mis tuleb meie enda seest?
Mina lähenesin probleemile selliselt, et esitasin endale küsimuse: "Mis võiks olla selline asi, läbi mille ma saaksin ennast väärtustada, mis tuleb minu enda seest ja mis ei ole sõltuv kellestki teisest?". Nimelt, kui esitada enda ajule küsimus, hakkab ta koheselt vastuseid otsima. Kui tahad saada elus paremaid tulemusi, ongi nipp selles, et esitada endale paremaid küsimusi - siis tulevad ka paremad vastused. Aju ülesanne ongi leida probleemidele lahendusi.

Millised võiksid siis olla sellised asjad, läbi mille ennast väärtustada ja mis on meie enda kontrolli all? Vastused on kindlasti igaühe jaoks individuaalsed, aga võin tuua mõned näited, mis ma ise vastuseks sain, et saada aimu, mis need asjad võiksid üldse olla. Näiteks:
  1. Areng - vaatan, kust ma olen tulnud ning kuhu välja jõudnud.
  2. Enda mineviku saavutused, mille olen juba ära teinud
  3. Enda õilsad väärtused ja tõekspidamised
  4. Läbi panustamise ja teiste aitamise ning väärtuse loomise
  5. Läbi enda eriliste annete ja tugevuste
  6. Läbi enda sügavate taipamiste...
  7. Läbi enda teadlikkuse
  8. Läbi selle, et võtan ise enda elu parandamiseks midagi ette
Põhiline ongi leida enda seest see miski, et tunda end väärtuslikuna. Siis tuleb enesekindlus enda seest ja ei pea sõltuma kellestki teisest. 
Ise panin tähele, et minus tekitab tohutult hea tunde, kui olen kontaktis enda tõelise olemusega ja panen enda väärtuse sõltuma sellest, mis on minu tõeline olemus.
Mõtle, kuidas see su elukvaliteeti ja tulemusi mõjutab, kui su enesehinnang ja enesekindlus on sinu enda kontrolli all ning sul on põhimõtteliselt piiramatud ressursid, et seda kasvatada...



laupäev, 5. august 2017

Kuidas leida elus häid võimalusi?

Sul kohe ei vea mitte kunagi ja head võimalused lihtsalt ei leia teed sinuni?
Kõik läheb kogu aeg halvasti?
Muuda ainult ühte asja ning hakkad nägema võimalusi, mida teised ei näe!


Igal asjal on alati oma head ja oma halvad küljed. Igas asjas on alati midagi head. Vahel on seda aga jube raske näha, sest meie aju on meie kaitseorgan ja disainitud niimodi, et märkaksime esimese asjana alati seda, mis on halvasti ja valesti. Aju on lihtsalt selliseks välja arenenud, sest kui me hädaohte ei märkaks, oleksime juba ammu välja surnud.
See, millele me keskendume, mõjutab aga tohutult meie elukvaliteeti ning enesetunnet. Kui me keskendume sellele, mis on halvasti ja valesti, siis me lihtsalt ei saa olla õnnelikud.  Kui soovime olla õnnelikumad, tuleb teha väga suurt teadlikku tööd, et leida igas asjas ülesse see, mis on selles head. Kuna see ei ole aga meie aju jaoks loomulik tegevus, nõuab see päris suurt pingutust ja eneseületust.
Kui sa mõtled praegu, et ma peangi ju keskenduma sellele, mis on valesti, sest muidu ma ei ole ju realistlik - siis see on lihtsalt sinu aju kaitsereaktsioon hoida oma vanadest harjumustest ja mõttemustritest kinni, sest kohanemine nõuab tohutult energiat ja ressursse. Me oleme elanud toidukülluses ajalooliselt väga lühikest aega ja seetõttu oleme kohanenud pidevalt energiat säästma ja kokku hoidma. Aju hoiab sind pigem vanas negatiivsuses, sest see on vähemalt tuttav olukord ja ei nõua kohanemist.
Kui me keskendume ainult mündi ühele poolele ja ignoreerime tervikut, siis kuidas on see realistlik? Mündil on alati kaks külge ja lisaks ka veel serv. Ainult negatiivsele keskendumine ei tee meid realistlikumaks.
Täiesti võimalik, et see selle kirjutise lugemine ajab sind hetkel väga vihaseks, aga vihaseks saamine on jällegi aju kaitsereaktsioon muutuse eest - et hoida senisest kinni. Hoida kinni vanadest mõttemustritest.
Mis on hästi ja mis on halvasti, on alati mõlemad samal ajal olemas. Küsimus ongi ainult selles, millele keskenduda.

Meie mõtted tekitavad tundeid, tunded panevad meid tegutsema ning tegutsemine annab tulemusi.
Kui me keskendume sellele, mis on valesti, paneb see meid tundma negatiivseid tundeid ning tekitab negatiivset meeleolu.
Kui proovime aga leida igas asjas midagi head, hakkame end palju paremini tundma.
Küsimus ongi selles, milliseid tundeid tahad sa tunda - kas positiivseid või negatiivseid? Soovid sa olla õnnelik või õnnetu? Sa ei saa olla õnnelik mõeldes negatiivseid mõtteid ja tundes negatiivseid tundeid.
Kui küsida iga asja puhul: "Mis on selles head?", hakkame nägema igas asjas ka positiivset külge.
Positiivne ja negatiivne külg on mõlemad samal ajal alati olemas. See, millele keskenduda, on aga teadlik valik.

Kui me näeme igas asjas seda, mis on valesti, näeme igal pool ainult takistusi ning paljud unistused jäävad täitumata, sest mõtleme sellele, mis kõik võib valesti minna - parem on siis üldse mitte midagi ette võtta.
Kui keskendume sellele, mis on iga asja puhul hästi, hakkame aga nägema võimalusi.
Enamus inimesi ei näe võimalusi, sest keskenduvad ainult sellele, mis on halvasti. Selleks, et hakata võimalusi nägema, on vaja endalt pidevalt küsida: "Mis on selles head? Milleks on see hea võimalus?".
Võimalustel on veider komme maskeerida ennast ebaedu sisse. Kui midagi läheb valesti, oleme alguses väga löödud. Vahel saame aga alles tagantjärgi aru, et tegelikult oli see hoopis parim, mis juhtuda sai. Probleemid on sageli maskeeritud võimalused. Võimalused peidavad ennast tihti probleemide sees.
Kogu ettevõtlus põhineb probleemide lahendamisel. Probleemid on suurepärased võimalused, sest kui kellegil on mingi probleem, mille sina suudad ära lahendada, saad sa selle eest tasu küsida. Mida suuremaid ja keerulisemaid probleeme sa suudad lahendada, seda suurem on kompensatsioon.
Kui 99% inimestest keskendub sellele, mis on valesti ja näevad seetõttu ainult takistusi, siis sinu jaoks on see suurepärane võimalus! Kui sina oled selle 1% hulgas, kes näeb ka võimalusi, siis põhimõtteliselt ei ole sul konkurente. Keegi ei saa sult neid häid võimalusi nina eest ära napsata, sest keegi teine lihtsalt ei näe neid! Ja isegi kui näeb, siis suure tõenäosusega ei hakka ta niikuinii tegutsema, sest näeb ainult seda, mis valesti võib minna.


Kui sa näed midagi "negatiivset" juhtumas, on alati hea endalt küsida: "Mis on selles head? Milleks on see hea võimalus?"  ning mõne aja pärast hakkad märkama harukordseid võimalusi, mida keegi teine lihtsalt ei märka.