Siis ühel hetkel sattusin peale Nikola Tesla tsitaadile: "Kui te tahate mõista universumi saladusi, mõelge terminites energia, sagedus ja vibratsioon."
Siis kuskilt jooga-ja meditatsioonimaailmast jäi kõrvu lause, et kui sa tahad õnnelikum olla, tuleb elada kõrgemas vibratsioonis - mida kuradit see veel tähendab?
Minu jaoks tundus kogu see jutt üks suur hookus-pookus, abrakadabra, kuni nägin ühte graafikut, mis kõik need puzzletükid omavahel suureks pildiks kokku liitis:
Meeldivatel emotsioonidel nagu armastus ja aktsepteerimine ning eriti tänulikkusel ja hindamisel on ülikõrge vibratsioon ning need panevad meid hästi tundma. See selgitab ühtlasi, miks on nii hea tunne, kui keegi meie tegusid hindab ja nende eest tänulik on.
Emotsioonidel nagu viha, kadedus, hirm, süütunne ja häbi on väga madal sagedus ning need panevad meid tundma kehvasti.
Seda see siis tähendabki - et olla õnnelikum, tuleb teha teadlik valik ning tunda rohkem selliseid emotsioone, millel on kõrgem sagedus. Ahhaa!!!
Ehk siis parim viis tõsta enda vibratsiooni on olla tänulik ja hinnata neid väikeseid asju, mis sul olemas on: soe vesi, elekter, katus pea kohal, soe tuba, toit laual, töökoht - asjad, mida kipume nii sageli täiesti iseenesestmõistetavana võtma.
Sellepärast siis soovitataksegi pidevalt pidada tänulikkusepäevikut ning igal hommikul ja õhtul teha nimekiri asjadest, mille üle sa tänulik oled. Sest see aitab tõsta enda võnkesagedust ning viia paremasse seisundisse. Ahhaa! Nüüd ma saan aru küll!
Sellepärast siis tulevadki parimad taipamised lõõgastunud seisundis!
Sellepärast siis räägitaksegi, et kõige õigem on teistele inimestele andestada, mitte vimma pidada, sest vimma pidamine kahjustab ainult sind ennast (hoiab kehvas seisundis ja ei lase õnnelik olla).
Mul endal on olnud pikka aega väga raske teistele andestada, kuni ühel hetkel taipasin, et ma ei suuda teistele andestada, sest tegelikult ei suuda ma iseendale andestada, kuna ma ei taha tunnistada, et ma ise olin teise inimese käitumises osaline ja selle kuidagi põhjustanud. Ma ei tahtnud seda madala sagedusega süütunnet tunda.
Ehk siis selleks, et teistele andestada, on vaja kõigepealt iseendale andestada, et ma selle teise inimese käitumise kuidagi põhjustasin.
Kuidas siis endale andestada? Läbi enda täieliku aktsepteerimise - ka oma vigadega. Aktsepteerimine (350 Hz) on palju kõrgema sagedusega kui süütunne (30 Hz). Mitte keegi meist ei ole täiuslik. Mitte keegi.
Sain aru, et kui ma aktsepteerin ennast sellisena, nagu ma olen, siis olen ma ka piisav täpselt sellisena nagu ma olen.
Uskumus "Ma pole piisavalt hea" on inimeste seas üks kõige levinumaid uskumusi. Ahsoo - nii siis saabki sellest uskumusest võitu, kui aktsepteerida ennast täpselt sellisena, nagu sa oled kõigi enda positiivsete ja negatiivsete omadustega. Wow!!!
Sain lõpuks aru, et olen piisavalt hea täpselt sellisena, nagu ma olen, sest olen alati toiminud oma parima äranägemise järgi ja kui käitusingi valesti, siis tol hetkel ma lihtsalt ei osanud teisiti.
Olen jõudnud siia, kus ma praegusel ajahetkel olen ja praegusel hetkel ei saagi ma parem olla. Seega praegusel ajahetkel olen ma piisavalt hea täpselt sellisena, nagu ma olen. Antud ajahetkel ma ei saagi lihtsalt parem olla. Tulevikus võin küll paremaks saada, aga antud ajahetkel olen ma parim versioon iseendast. Ja seega ka piisavalt hea.
See aitab ka teistele andestada - antud ajahetkel nad lihtsalt ei osanud teisiti, sest keegi pole neile lapsepõlves õpetanud, kuidas paremini käituda. Nad on kasvanud teistsuguses keskkonnas.
Olen tihti kuulnud, et kaastundel ja andestamisel on kehale tohutult tervendav mõju... Nüüd ma siis tean - alati, kui tahan end paremini tunda, väldin madala sagedusega emotsioone nagu süütunne ning keskendun kiiresti sellele, mille üle ma saan tänulik olla.
Aitäh-aitäh-aitäh!!!
---------------------------------------------------------------------------------
P.S. Kui tahad hakata Mintoses investeerima, oleksin väga tänulik, kui kasutad liitumisel seda linki - siis saame mõlemad oma tootlusele 1% veel lisaks.
